Ajalugu

1944.-45. aastal Rootsi põgenenud eestlaste hulgas oli 2000-2200  last vanuses 7-14. Alguses elasid kõik saabunud eestlased  põgenikelaagrites, kus asutati lastele koolid. Esimesena hakkas 1944. aasta  veebruari lõpus tegutsema kool  Vikingshilli põgenikelaagris, kus õpilaste arv varieerus 15 ja 20 vahel, õpetajaid oli kuus, nende hulgas Harri Kiisk, kes hiljem töötas palju aastaid Stockholmi Eesti Koolis. 1944. a jooksul asutati koolid ka laagrites Medevi Brunn, Södertälje, Lovö, Mölle jm, kokku õppis neis 201 õpilast.


1945. aasta alguses asusid veel tööle 43 eesti kooli, kus õppis kokku 823 õpilast ja õpetas 94 õpetajat. Kokku sai 1029 last eestikeelset õpetust erinevates põgenikelaagrites Kesk-ja Lõuna-Rootsis, ülejäänud lapsed ei käinud koolis, mõned üksikud käisid ka rootsi koolides.  

Seoses sellega, et 1945. aasta jooksul said osa eestlastest tööd ja lahkusid laagritest, suleti ka laagrites tegutsenud koolid. Lapsed hakkasid õppima rootsi koolides, välja arvatud viies-kuues linnas, kus mõne aasta jooksul tegutsesid eesti koolid. Paljudes linnades loodi ka niinimetatud täienduskoolid, kus lapsed kord nädalas kohtusid ning õppisid eesti keelt ja kultuuri.


1945.  aastal asutati ka eesti kool Stockholmis, mille asutamise kuupäevaks saab lugeda 15. märtsi, kuil 33 õpilast direktor Herman Rajamaa juhtimisel kogunes tühja klassiruumi Matteuse kooli ruumides. Sellega algas kooli tegevus, mis kestab tänase päevani.

Järgneb Eesti Kooli ajalugu perioodidena:


AJALUGU

Millal ja kuidas asutati eesti koolid Rootsis?


Teise maailmasõja lõpus põgenes umbes 25 000 eestlast Rootsi. Põgenikud lootsid, et eksiil ei jää kauaks kestma ning et varsti saab tagasi kodumaale, seetõttu oli tähtis säilitada oma eesti keelt ja kultuuri.


Eestis oli kehtinud kultuurautonoomia seadus, mis võimaldas minoriteeti kuuluvatel  rahvastel pidada omakeelseid koole. Loodeti, et midagi taolist on võimalik ka Rootsis eestlaste  jaoks. Kogu eksiili jooksul on eestlastel olnud tugev emotsionaalne soov olla koos oma rahvuskaaslastega.

1940-50ndad aastad


*Koolis tegutsevad 1.-6. klass, lühemat aega ka 7. klass.

*Kooli algusest alates käib võitlus eksistentsi pärast. Milleks on vaja eesti kooli? Rootsi oli tollel ajal homogeenne maa, polnud harjutud rahvsvähemustega.

*Koolilt nõutakse pedagoogilise kvaliteedi näitamist. Peale pikki aastaid pääsevad eesti õpilased rootsi kooli üleminekul erilistest sisseastumiskatsetest.

*Majandusraskused. Rootsi riik ei toeta kooli, Eesti Rahvuskomitee rahastamine kõigub. Õpetajate palgad on väga väikesed või olematud. Töötatakse ilma palgata, korraldatakse korjandusi.

*Kuni 1953. aastani kolib kool erinevatesse hoonetesse, seejärel jäädakse 20 aastaks pidama Jakobi kooli.

*1953. a külastab kooli Rootsi haridusminister Ivar Persson, seejärel otsustab riigipäev toetada kooli aasta kaupa 60 000 krooniga õpetajate palkade katteks. Ka Stockholmi linn toetab natuke.

* Kooli õpilasrekord jääb sellesse perioodi - 214 õpilast 1949.-1950. õppeaastal.

1960ndad

*Alguses suured klassid.

*Kooli sisseastumiseks katsed.

*Rootsis luuakse põhikoolid.

*Eesti Algkool taotleb kõrgastet, aga seda ei rahuldata.

*7. klass jätkab igal aastal ühtse grupina Eriksdali koolis Södermalmil.

* Tänu riiklikule toetusele paraneb kooli majanduslik seis, kuid jääb alla rootsi koolide majandusele.

*Gunnar ja Alva Myrdal külastavad kooli(tutvumine välismaiste koolide
korraldamisega).

*Eesti kooli õpetajad hakkavad  koos rootsi kolleegidega osa võtma õppepäevadest.

*Õpilaste arv väheneb.

1970ndad


*Kool kolib 1973.aastal vanalinna.


*Areng toimub eesti-rootsi segakultuuri suunas, õpetus muutub kakskeelseks(varasem õpetus domineerivalt eestikeelne, vaid  rootsi terminid).


*Kooli tulevad uued õpetajad, kes on omandanud hariduse Rootsis.


*Eesti Algkool säilitab stabiilse, rohkem traditsioonilise õpetamise, näiteks säilitatakse tunnistused.


*Kool on väike.


*Endiselt ei lubata avada kõrgastet


*Rootsi saabub üha rohkem sisserändajaid erinevatest riikidest, kasutusele tuleb termin kodukeel.

1980ndad


ESTO-80 Stockholmis mõjub positiivselt kogu eestlusele Rootsis, kaasa arvatud Eesti Algkoolile.


*1986. a saab lõpuks avada kõrgastme, kooli nimeks saab Eesti Kool.


*Eesti ja Ida-Euroopa vabanemise algus. Saabuvad esimesed eestlastest

õpilased Eestist.


*Rootsi valitsuse otsusega saab Eesti Kool oma tegevuseks igal aastal riiklikku toetust. Raha saabub kooli  Eesti Komitee kaudu.


*Rootsist tuleb vähe uusi eestikeelseid  õpilasi, Eestist tuleb õpilastele  lisa.

1990ndad 


*Eesti kuulutatakse 1991. aastal taas vabaks.


*Igal aastal saabub uusi õpilasi Eestist. Kooli külastavad nii Eesti presidendid kui ka juhuslikud turistid.


*Rootsis viiakse läbi vabakoolireform, sisse viiakse pearaha. Eesti Koolist saab vabakool. Kool on avatud kõigile.  Huvi kooli vastu kasvab, mõnedesse klassidesse on isegi järjekord.


*Eesti Kooli pikapäevakodu Tammeleht avab uksed 1996. aastal ja varsti kolitakse Prästgatan 86 ruumidesse.


*1997. aastal luuakse Eesti Kooli sihtasutus. Koolist saab Eesti Komiteest sõltumatu

 sihtasutus.

21. sajandi algus


2005. a tähistab Eesti Kool oma 60. juubelit. Peol osaleb 600 külalist. Avaldatakse kooli juubeliraamat.


*Õpilaste arv kasvab üle 180. Enamusel õpilastest on eesti tagapõhi, umbes pooltel on otseside tänase Eestiga, ülejäänute esivanematel on Eesti juured. Mõnel õpilasel pole seost Eestiga.


*2006. aastast üürib kool ruume Tyska Stallplan 1, ruumid õnnistab sisse tolleaegne Eesti haridusminister  Mailis Reps. Kool tegutseb nüüdsest kolmel aadressil.


*Igal aastal külastab 5. klass Eestit, 9. klass reisib  kusagil Rootsis.


*Kooli õpilaskoorid salvestavad oma lauludega CD-plaadi ja osalevad Eestis laulupidudel. Trükitakse eestikeelsete kirjandite almanahh.


*Jätkuvalt on õpilaste õpitulemused kõrged ja 9. kl lõpetajate lõputunnistused paremad Rootsi keskmisest. 


*Eesti Kool on endiselt väikeste klassidega pisike kool.


*Eesti Kool vaatab optimistlikult tulevikku.